Ühel sügisesel pärastlõunal helistab mulle sõber Joel. Nimelt Joeliga oleme äripartnerid ettevõttes Rajo koolitused, mis tegeleb muuhulgas etiketi koolitusega. Lisaks juhib Joel kahte hotelli. Nimel küsib ta, et kas ma oleksin nõus esinema etiketi koolitusega soome kaubanduskoja liikmetele ühes tema juhitud hotellides. Ilma pikemalt mõtlemata olen nõus. Isegi see, et Joel palus esineda Soome keeles ei pannud mind ümber mõtlema. Olen ju suhelnud varasemalt soomlastega Soome keeles. Peale kõne lõpetamist mõtlen endamisi: kuna mul on avaliku esinemisega kogemusi vähe ja see tekitab veel endiselt hirmu siis on soome kaubanduskojale esinemine väga hea võimalus harjutamiseks. Üritus kus ma pidin esinema toimus kahe nädala pärast. Jõuan restorani töö kõrvalt harjutada. “Aega on piisavalt”: mõtlen endamisi. Manta-majas kus asub minu restoran ja kontor on võimalik kasutada seminari ruume. Mõni ruumidest on avaram ja teine jälle privaatsem. Valin endale harjutamiseks just privaatsema ruumi. Teen esinemise skeleti valmis ja hakkan sinna teksti peale kirjutama. Hiljem harjutan seda paar korda reaalselt läbi tehes. Panin veel stopperi ka käima , et koolitus ilusti ette antud aega ära mahuks. Olin ise tulemusega üpris rahul. Kerge hirmu värin oli veel sees. Kuid olin kuulnud, et isegi kogemusega näitlejatel ja esinejatel on kerge esinemise hirm. Lisak mulle meeldib ennast proovile panna ja ebamugavad olukorrad ei ole mulle probleemiks. Tunnen ennast viimastes isegi üllatavalt mugavalt. Esinemise päeval triigin ülikonna ja valin meeldiva lipsu sinnajuurde. Löön kingad läikima. Kui esined etiketi koolitusega siis pead ju ise ka vastavalt riietuma. Vaatan veel koolituse teksti kergelt läbi.
Sõidan autoga Savoy hotelli poole. Seal pidi minu esinemine aset leidma. Pargin auto parklasse ja sean sammud hotelli poole. Järsku tunnen külma higi oma seljal. Jalad ei taha hästi kuuletuda. Käed hakkavad värisema. “Mis see veel on”: mõtlen mina. Ning sellest veel ei piisa. Hakkan ise ennast oma peas ümber veenma. Äkki ikka ei peaks sinna esinema minema. Raul sinu soome keel on roostes. Äkki helistan Joelile, ja ütlen, et jäin haigeks. Võib ju nii ka juhtuda. Päriselt. Raul need külalised, kes on tulnud sind kuulama teavad kindlasti etiketist rohkem kui sina. Ja nii edasi. Jõudsin järeldusele see mis hetkel toimub on HIRM. Mis nüüd edasi? Olin andnud Joelile lubaduse. Kuna olen lubadustest kinni pidaja siis astusin hotelli uksest sisse ja jätsin endast nii enesekindla mulje kui antud olukorras oli üldse võimalik. Lisaks hakkaksin ennast teadlikult õiges suunas ümber rääkima. “ Raul, sul on vaja arved maksta ja sa lööd nüüd karma. Sa pead esinema. Raul kui sa nüüd põgened siis sa jäädki põgenema. Raul võta ennast kokku”: oli minu sõnum ise-endale. Alustan esinemist soome keeles. Käed endiselt värisevad. Vaatan publikut. Enamusel on tõsised või siis neutraalsed näoilmed. Minu esinemine vist ei meeldi neile: mõtlen endamisi. Mingil hetkel saan aru, et pean üle minema eesti keelele. Sest keerulisemad etiketi terminid ei taha kohe üldse välja tulla. Soome kaubanduskojas enamus liikmeid mõistab eesti keelt. Jätkates eesti keeles oli selline tunne nagu keegi oleks akna lahti teinud ja värsket õhku saali lasknud. Koolitus hakkas lõpuks hoogu sisse saama. Mu esinemine oli jõudnud teemani, milleks on telefoni etikett. Ja kui seejärel kõigi telefonid laualt taskusse kadusid sain aru: ”kuulavad”. “Ega põhjamaa publiku käest ongi emotsiooni raske kätte saada”:lohutan ennast selle mõttega. Peale koolitust oli kuulajatel teema kohta palju küsimusi. See oli mulle tagasiside, et minu HIRM oli asjata. Nüüd olen kogemuse võrra rikkam. Lisaks mõnus ports enesekindlust järgmiseks esinemiseks. Kui me elus liigume läbi erinevate takistuste ja hirmudes siis hiljem saame aru, miks meil seda kogemust oli vaja.
Mis põhjustab hirmu. Kas see on varasem halb kogemus. Või on see vähene ettevalmistus ja harjutamine. Samuti võib see olla hirm teiste arvamuse ees. Keegi on sinu esinemist varem kommenteerinud halvasti. Või pole piisavalt usku iseendasse. Kõigi selle tagajärjel tekib Hirm. Võib - olla ka hirm edukuse ees. Saan edukas ja ei tule sellega toime. Hirm võib meie tegevust halvata. Pika-aegse hirmu tundmise tagajärjel võib tekkida mõni tervisekahjustus. Hirm võib panna meid endid tundma vanemana kui me tegelikult oleme. Hirmu pärast on teostamata jäänud suur hulk põnevaid ideid, mis oleks maailma muutnud.
Mis asi see HIRM on. Füüsiliselt seda ju ei eksisteeri. Sa ei saa ju võtta hirmu ning teda kuskile karpi panna. Hirm eksisteerib ainult meie peas. On HIRM mis on meile looduse poolt antud kaasa, et meid ohtude eest kaitsta. Kuid olen aru saanud, et on olemas ka HIRM mida me ise oleme juurde õppinud.
Jõuan oma mõtetega sinnamaani kus fantaseerin: mida ja kui palju me oleksime võimelised elus saavutama kui me ei tunneks üldse hirmu. Kui avatult me suhtleksime teistega siis kui sa ei karda midagi. Kui kiiresti sa oma unistused saaksid teostatud kui sa ei kardaks midagi? Ilma hirmuta maailma ei eksisteeri kuid pagana hea on sellise mõttekäiguga flirtida. Mulel annab see küll palju uusi mõtteid ja positiivset energiat. Mida peaksin enda mõtetes ja arusaamades muutma.
Soovitan võtta aega ja mõelda. Mida ma tegelikult kardan? Mis siis saab kui ma ei kardaks seda või teist? Kas see hirm tuleb meie mõtetest? Kust on mingi konkreetne hirm alguse saanud? Ja sa jõuad tihti järeldusele, et hirm oli asjata. Raul Sisa 10.06.24
Comments