Olen täna teel kontorisse mis asub Jah Kalli restoraniga samas majas. Mis teeb selle hommiku teistsuguseks? Nimelt otsustasin minna täna tööle varem kui tavaliselt. Einelaua pidajana ulatuvad tööpäevad tihti hilja õhtuni, või isegi varajaste hommikutundideni. Seega tavaliselt jõuan kontorisse kell 11:00 peale hommikust trenni. Selleks ajaks on kontorikaaslased juba tööl. Kuid täna otsustasin kell 07:00 juba kohal olla. Teadsin, et mul on palju mõtte tööd teha mis nõuab rahu ja vaikust. Kontor mida ma kasutan on avatud kontor. Sama kontorit kasutavad lisaks mulle veel teisi ettevõtjaid, teistest äri valdkondadest. Täiesti vaikset aega selles kontoris ei ole.
Hommik on ilus ja päike juba paistab.Istun autosse ja asun liikvele. Panen autos positiivse tooniga muusika mängima. Positiivne muusika aitab minu mõttetööle kaasa. Kasutan positiivset muusikat ka siis kui olen esinema minemas. Selleks hetkeks plokeerin kõik kanalid kust võib tulla negatiivset. Jõuan kontorisse , ja tõesti täna olen esimene. Teisi usinaid ei ole veel kohale jõudnud. Teen endale ühe kange kohvi. Tavaliselt alustan oma päeva meilidega. Täna otsustan teha teisiti. Muudan igapäeva mustrit. Vahel sõidan isegi teist teed mööda tööle, et oleks midagi teisiti. Avan meilid hiljem. Süvenen oma teemadesse. Klõbistan klaviatuuril kõrvus lemmik muusika. Mõte lausa lendab. Järsku näen silmanurgast, et peale minu on veel mõned inimesed kontorisse jõudnud. Võtan klapid peast. Vaatan kella. Tõesti paar tundi on läinud kiiresti. Taipan, see on sellepärast, et tegelen oma lemmik tegevusega. Otsustasin anda ajule natuke puhkust. Jään kuulatama mida kontorikaaslased hommikul kööginurgas räägivad. Tean, ei ole ilus pealt kuulata. Tundub, et kõigil on hommikul oma lugu rääkida. Kes käis koeraga arstil ja nüüd on rahakotis auk. Kelle lemmik jalgpalli meeskond kaotas mängu eile öösel. Kes on pidanud tõsise vestluse ettevõtte omanikuga. Pigem olid enamus jutud negatiivsed. Siis oli kuulda samastumisi. Kui keegi rääkis kui halvasti tal oli läinud, rääkis teine kaasa”ja , ja mul oli täpselt sama jama”. Kuulen köögi nurga jutte kuna minu laud asub seina taga ja uksi avatud kontoris ei ole. Siis küsib keegi kööginurgas”kuidas sul läheb”. Teine vastab: “ära parem küsi ma ei ole veel kohvi joonud, pärast vastan”. Või siis on samale küsimusele vastus:” ega hullemaks vist ei saa minna”. Õhus oli negatiivset tooni. Tundsin ennas neutraalse ja analüüsivana.
Järsku avaneb kontori uks, mis asub kohe kööginurga kõrval. Sisse astub ülikonnas noormees. Tema välimusest ja olekust õhkab positiivsust. Positiivsus oli arusaadav Ilma ühtegi sõna lausumata. Seejärel avab noormees suu, kõlaval selgel häälel ütleb ta:”tere hommikust kõigile.” “mida põnevat on vahepeal juhtunud”? Need kes varem kurtsid oma muresi kööginurgas vaikivad ja tõmbuvad natuke eemale. Toimub muhelemine ja väike mõmin. Seltskond oli kerges šhokis. Kindlasti mõtlesid, et kust see nüüd välja hüppas. Üks julgematest vastab noormehele kerge kogelemisega: “ei midagi põnevat, joome siin kohvi”. Noormees jätkab ülima positiivsusega vürtsitatud juttu oma eilsetest huvitavatest seiklustest. See kestab oma kümmekond minutit. Seejärel liigub ta edasi, sirgel seljal oma kabinetti. Vau. Mis asi see oli, mõtlesid teised. See oli nagu sõõm värsket õhku. Nagu oleks keegi akna lahti teinud. Teda jäädi järgi vaatama. Tihti peetakse selliseid üdini positiivseid inimesi imelikeks. Et kust planeedilt tema pärit on. Normaalne on ju kurta oma muresi. Olla negatiivne, ei nõua ju mingit pingutust see tuleb ise eneset.
Mina jäin mõttesse. Miks on nii, osad inimesed tulev hommikul tööle on positiivsed kuid kahjuks teine osa kes on otsustanud olla negatiivsed. Mõned näitlevad, väliselt on ok aga sisemuses on suur masendus. . Miks osad inimesed on positiivsed ja teised negatiivsed? Halbu ja häid päevi on meil kõigil. Mõtlesin, et peab seda teemat uurima sügavamalt.
Mõninga mõtisklemise tagajärjel jõudsin taipamiseni. Hommikune ja kogu päevane positiivsus(positiivne olemine) on valik. Miks inimesed on negatiivsed? Nad kas kogevad negatiivset, neid ümbritsevad inimesed mõjutavad negatiivselt, nad mõtlevad negatiivselt sest kunagi juhtus midagi negatiivset. Nad kas elavad minevikus või kardavad tulevikku. Positiivne olla saame praeguses hetkes. Me ei saa olla positiivsed minevikus, ega tulevikus sest eksisteerib ainult olevik. Olen positiivse ellusuhtumise peale mõelnud viimasel ajal tihti. Soovin Teieni tuua neli mõtet. Miks just see noormees kes astus tol hommikul uksest sisse oli positiivsus ise?
Mõtlesin, mida ma peaksin enda elus teistmoodi tegema, et olla positiivse suhtumisega ellu.
Üks oluline asi on keskkond kus sa oma aega igapäevaselt veedad. Kas see on positiivse õhkonnaga või negatiivse. Kui keskkond on negatiivne siis tuleb see muuta positiivseks. Teinekord piisab väikeste detailide muutmisest. Kui keskkonda muuta ei saa siis tuleb seda vahetada.
Teine oluline asi on mõtted meie peas. Kui ma olen olnud pikalt stressirohkes olukorras siis endalegi märkkamata on negatiivsed mõtted positiivsed alla surunud. Ühesõnaga kui sa mõtled või ootad, et kõik läheb halvasti siis nii ka juhtub. Kui otsustad mõelda, et minuga juhtub ainult head ja mõtlen ainult positiivselt. Siis nii ka juhtub. Loomulikul vajab see pidevat tööd endaga. Sest negatiivsus tuleb ise eneset. Sellega ei pea vaeva nägema. “Miks sa oled nii tõsine.”Minuga juhtus see ja teine nädal tagasi” Meie igapäeva mõtted ja teod on sisseharjunud muster. Mustri muutmisega peab vaeva nägema kuid mõne nädala möödudes märkate endas muutusi. Te peate ise uskuma positiivsussesse. Muidu see ei toimi.
Kolmandaks on olulised inimesed kes meid igapäevaselt ümbritsevad. Kas nad annavad meile juurde või võtavad ära. Kindlasti olete tähele pannud, et osade inimeste seltskonnas tunnete ennast erilisena. Mõte on avatud, ideed lendavad, kõik tundub võimalik. Kuid teiste seltskonnas tunned ennast väärtusetuna ja tahaks hoopis kuskil mujal olla kuid mitte nendega. Mõne inimesega ühes ruumis olles ja pelgalt tema näoilme vaatamisest juba vererõhk tõuseb. Nende inimeste juurest jookse kaugemale. Mingil hetkel peab tõmbama joone negatiivsete inimeste ja sinu enda vahele, ja lubama endale nende negatiivsusega ennast rohkem mitte mürgitada.
Üksi me jõuame elus kuhugi maani, kuid tihti see ei ole piisav. Elus edasi liikumiseks vajame enda kõrvale inimesi kes annavad meile head nõu kui meil seda kõige rohkem vaja on. Inimesi kes aitavad meid. Keda saab usaldada. Kellega saab mõtteid vahetada. Kelle abiga saame elus edasi liikuda. Tooksin mõned näited enda elust. Kuna tegelen palju spordiga siis tuleb vahest ette vigastusi. 10 aastat tagasi tutvusin Risto Jamnesega. Rito on nimelt füsioterapeaut. Tänu Ristole on minu teadmised funktsionaalsest anatoomiast väga head. Trenni tehes saan aru mis harjutus millist lihast treenib ja kui kuskilt valutab siis tean miks ja mis valutab. Kui saan siis likvideerin probleemi ise, kui ei siis pöördun Risto poole. Ta alati seletab, miks mul midagi valutab, kuidas ta selle lahendab ja mis kõige tähtsam ütleb ta mida mina saan teha, et seda lahendada ja et seda uuesti ei tekiks. Tänu Ristole võtan oma keha nagu masinat mis vajab vahest hooldust. Lisaks saame Ristoga rääkida muust põnevast. Kui olin 4 aastat Reval spordi jõusaalis käinud kohtusin Kaido Leesmaniga. Kes oli Reval Powerlifting tiimi treener. Mäletan kuidas Kaido ütles, et kui tahad lamades surumises võistelda siis alla 105 KG kehakaalu on naiste kaal. Kaalusin ise selle ajal 97kg. Kido on õpetanud mind targalt treenima.Ta on mind õpetanud treenima õige treening metoodika järgi. Olnud eeskujuks eesmärkide poole liikumises. Kaidoga treenides sain aru, et on vahe trennis käimisel ja trenni tegemisel. Joeliga on mõnus arutada meeste asju ja tõsiseid teemasi. Täiendame teineteist. Joeliga uute ideede väljatöötamine ja seejärel rakendamine käib tempokalt ja väga positiivses keskkonnas. Tänu meie heale meeskonnatööle tekkis Rajo ettevõte. Joeliga kokku saades me ei tegele ainult äriga vaid arutame ka muudel tähtsatel ja huvitavatel teemadel. Margus omal muhedal moel jagab elutarkusi. Üks tarkustest mida Margus jagas on järgmine: “ära muretse asjade pärast mida sa muuta ei saa”. Margusel tuleb mõtteteri ja tarkuseid nagu külluse sarvest.
Neljandaks, mis aitab positiivsusele kaasa tooksin välja isikliku eesmärgi ja selle poole liikumise. EEsmärgi poole liikuv inimene on enesekindlus ja positiivsus ise. Ta teab väga hästi mida ta oma päevaga peale hakkab. Ta ei saa lubada endal olla negatiivne kuna see takistab tead eesmärgi poole liikumast. Samuti on väga hea tunne kui sa teda iga päev mida sa teed ja kuhu sa lähed, ilma et keegi peaks sulle seda ütlema.
Ma usun, et selle sama noormehe saladus, kes hommikul positiivselt kontorisse sisenes, seisneb järgnevas: Kui me mõtleme positiivselt ja suhtume ellu positiivselt, loome enda ümber positiivse keskonna, ümbritseme ennast positiivsete inimestega, seame endale eesmärgid ja hakkame nende suunas liikuma, siis on kõik võimalik. Olla positiivne on valik!
Raul Sisa
27.05.24
Comments